John Keats To Autumn
I
Lokkamise maherauge sügavrõske
jaatus
Päevakuma sõbrasilmadega
saatus
Rohke õnnistuse rammu lootes
sala
Sugenevat samblasõbas
magusmahlaväädis
Kergitades kummuvkaardu
siidiviljapala
Suhkursüdamikuks mesikobar
päädib
Koore peidus tungivsuured
lõhkevkenad
Täitmas toekashõrgult
pakatavatena
Õitsemummu veendust üha taas
ja enam
Erk päevailmne kuumav
valgusläte
See jääb ja valgub liimjalt
üle käte
II
Kes kohanud ei oleks sind su
varakambris?
Ja vahel, olles otsisklenud
mujalt ümberkaudu
Siin! kihar valla tuuletiiva
õrnas tantsunumbris
Maas märkame sind viljasalves,
ängi-ike puudu
Sääl! lõikusnoosi viirul
õndsalt uinununa
Kus mooniõilme lummav uim ja
hurmav puna
On niitnud varuga ning põimib
keerdu puhkemised
Kuid mõnikord siis kogub
hoolsalt turja
Küpsrohke anni klaarid
tulvamised
Ja ehk ka valmisõuntest
viimselt joobununa
Sa jätkad
immitsemisvahti-nõrenurja
III
Kuhu’s ...la... la... küll
olnuks... ja
Mis teist—muist leelud riimita
Nüüd traagellaotus norunuppes
Tooks verevust rõõsk helerohe
Summ sumisejaid seltsis
leinarüpes
Jõe koolnukalda kohal loorina
Pea alla libisedes kurva
koorina
Ja tallekeste taiplik mää siis
kohe
Tsikaadi kime joru nagu korduv
ohe
Ning sügispuiel punaturris
kõlavsünge tsik!
Ja
säutsuvärvu sininaasmisigavik
No comments:
Post a Comment