Charles Baudelaire via Anthony Mortimer

MÕÕDUKAS DEPRESSIOON

kui laotus raske launa vajund alla

murtud meelele mis tuska aistev

silmapiirilt meie peale kallab

ööstki pimedama päevapaiste

kui ilmast saanud rõske vangikamber

kus Lootus pööningul on pekslev

nagu krapsiv nahkhiir ringi ümber

ta pea ükslugu lae eest leiab ekslev

kui matkib laiuv paduvaling justkui

õudvangimaja vihmast võrepuuga

kui ilge rodu vaikseid ämblikuid

seal võrku koovad ajus mis sul huugab

ja vihahooga ellu viskub kelli

nii hirmsa undamise löövad lahti

kui hulkuv isamaatu hing kes valuhelli

hädakisakarjeid saadab pikkamahti

ei seltsi surnuvankreid pillimäng

see veniv leinarongkäik hinge kipub

kõik Lootus loobub toorutsemas Äng

ta pistab loidu kolpa musta lipu

H.E.