John Updike

VANAINIMESTE ASI

Elu varjuline aare mattub veelgi:

võib köhatus tõmbetuul linakeerd

nurjata püüdluse mis ebakindel niigi nagu

seifimurdja puudutus nupureal.

Köietants pingutades pingutamatut me

oleme ametis erisuguste jõunumbritega

meid ei kohuta metslooma tulek

pigem tühja puuri tunne.

Varem juhtus enamat—hooga tegutses

veri ja liha see tähtis masinavärk

oli plaksti paigas too tõmmult tulvav

ning nirises ja nõrgus tuhat juveeli

sületäitena kus matemaatilise punktipealsusega nüüd

hoolsast ärritusest jääb nõrk pärlendus.

H.E.