Dylan Thomas

EI, SOOSTUDES KÜLL ÄRA UNNE LANGE

ei, soostudes küll ära unne lange

just hooga leegi, ümber päevatee

peab maru, maru tõstma, et ei hubin hange

eks öelnud teadja rahvas—kuumus kange

kuid lausutust ei lahvatanud lee

ei soostudes küll nemad unne lange

hea rahvas—hääbuv—mängib üha vange

kuis teistes oludes küll tegutsenuks me

peab maru, maru tõstma, et ei hubin hange

hull laulurahvas astub õnnepange

käib kurvalt läbi sätendava vee

ei, soostudes küll ära unne lange

kõrk rahvas, silmis eesmärk range

pilk sirge, särata, kottpime see

peab maru, maru tõstma, et ei hubin hange

ning taevakummi taat, too nututange

ja kasvõi sajata, ma raban palvekee

ei, soostudes küll ära unne lange

peab maru, maru tõstma, et ei hubin hange

H.E.